"Halb õpetaja"/ "Bad teacher" (20119

Mõni õpetaja ei pane lihtsalt kahte. Näiteks Elizabeth (Cameron Diaz). Ta on ropu suuvärgiga, armutu ja sobimatu käitumise ning riietumisstiiliga. Ta joob, paneb narkotsi ja otsib rikast meest, et pääseda tüütust töölkäimisest. Kui kihlatu ta maha jätab, kavatseb ta vallutada uue jõuka ja nägusa mehe (Justin Timberlake), võisteldes viimase tähelepanu pärast oma ülienergilise kolleegi Amyga (Lucy Punch). Kui Elizabeth peab ühtlasi tõrjuma sarkastilise kehalise kasvatuse õpetaja (Jason Segel) lähenemiskatseid, annavad tema pööraste plaanide tagajärjed paraja õppetunni tema õpilastele, kolleegidele ja talle endalegi.
Kellele pole vastumeelsed allapoole vööd teemad ja naljad vägagi muhe ja vaadatav film.  Sekka olid lisatud mõned head killud ja elutarkused nagu ikka. Ei ole ka mingeid etteheiteid näitlejatöödele. Cameron Diaz ja  Justin Timberlake mängisid oma rollid väga usutavalt ja mõnusalt välja. 

"Waiting for Forever" (2010)

Väga, väga kurb film ja päris imelik ka, aga mitte halb. Pole sarnase sisuga filmi kunagi näinud. Romantiline draama.

Will (Tom Sturridge) on noormees, kellel pole õiget tööd ja kes käib ringi pidžaamas. Juba väikse poisina armus ta Emmasse (Rachel Bilson), nad olid parimad sõbrad, aga Will pidi ära kolima. Emma ei tea, et igale poole kuhu ta kolis, Will järgnes talle, aga nad pole juba aastaid rääkinud. Nüüd, kui nad on 20-ndates ja Emma elus on keerulised ajad, julgeb Will talle lõpuks oma tunnetest rääkida. Emma aga ehmub ja käseb poisil enda jälitamine lõpetada. Et teada saada mis edasi juhtub vaata filmi! :)

„21 Jump Street“ (2012)

            „21 Jump Street“ on 2012 aasta action-komöödia film. Režissöörideks on Phil Lord ja Chris Miller.

            Filmi peategelasteks on Schmidt (Jonah Hill) ja Jenko (Channing Tatum), kes on parimad sõbrad ja lõpetasid just politseikooli. Politseiniku töö ei ole üldse selline nagu neile tundub kuni päevani kus neid kutsutakse salaagentideks kooli. Kooli tagasi minnes avastavad nad, et midagi ei ole enam selline nagu siis kui nad käisid koolis.

            Film on väga humoorikas ja samal ajal ka põnev. Hea on samuti ka näitlejate valik

„Lauluässad“ / „Pitch Perfect“ (2012)

            „Lauluässad“ on 2012 aasta muusikalist komöödia film. Mille režissööriks on Jason Moore.

            Beca (Anna Kendrick) on esimest aastat Bardeni ülikoolis ning soovitakse, et ta liituks Bardeni Belladega. Bardeni Bellad on tüdrukute laulu grupp mille maine on totaalselt alla käinud eelmise aasta finaal võistlusel toimunu pärast. Süstides energiat Belladesse muudab Beca nende repertuaari energilisemaks ja paremaks ning nad võistlevad oma mees rivaalide vastu grupi nimega Treblemakers. Samal ajal armub aga Beca ühte Treblemakerisse.

            Enne kui ma filmi hakkasin vaatama ei arvanud ma sellest midagi. Aga filmi käigus üllatusin ma positiivselt. Film oli täitsa normaalne ja muusika valik oli minu arvates väga hea.

"Lumevangid"/ "The grey" (2012)

Pärast lennuõnnetust leiab naftapuurijate meeskond end keset metsikut Alaska loodust. Ellujäämiseks peavad tsivilisatsioonist ära lõigatud mehed võitlema raskete vigastuste, külma ilma ning näljaga. Samuti ajab neid taga metsikute huntide kari.
Süžee poolest mitte midagi uut, elujäämisest on kümneid filme tehtud. Lühitutvustust lugedes tekkis mul  teatud halb eelarvamus sellest filmist. Nimelt järjekordne film elujäämisest , kus on üks napisõnaline ellujäänute rühma liider, sellised “pahad poisid”, kes pole liidriga nõus jne.  Selles filmis on peaaegu samamoodi, kuid filmi teeb meeletult heaks, nauditavaks ja mõtlemapanevaks inimestevahelised vestlused, monoloogid, inimeste mälestused ning arvuti abil joonistatud võsavillemid jäävad tagaplaanile. Filmi ainsaks miinuseks võib olla filmi algusstssenid, need olid kuidagi  “teemast mööda” tehtud. Filmi süžee muudab natuke imelikuks see, et ellujäänuid motiveerib elama inimene, kes ise eriti ei taha elada.
"Lumevangides" on vähe märulit, kuid on stseenid, mis panevad südame korraks seiskuma ning palju moraali, millest saab isegi kõige harilikum inimene aru.

"Kõik algas Roomas" / "When in Rome" (2010)

Ülikoomiline naistekas.
Beth (Kristen Bell) armastab oma tööd. Enda noorema õe pulmas (mis toimub Roomas) tutvub ta Nickiga (Josh Duhamel). Nad sobivad hästi kokku ja Beth arvabki juba, et Nick on tema jaoks "see õige". Siis näeb Beth Nicki mingi teise naisega koos. Murtud südamega Beth korjab armastuse purskkaevust neli münti ja ühe žetooni. Sinna purskkaevu viskavad mehed münte soovides leida tõelist armastust. Need mehed, kelle mündid Beth endaga kaasa võtab ongi armastuseloitsu all ning nad järgnevad naisele New Yorki.
Lisaks neljale veidrale mehele on ka Nick Bethist endiselt huvitatud, aga kõrvuni armunud mehed rikuvad kõik nende kohtingud. Beth arvab, et ka Nick on žetooni pärast nõiutud. Kui ta kõigile meestele nende mündid tagastab, on Nick endiselt armunud. Nende pulmapäeval saab Beth teada, et ta ei andnud Nickile õiget žetooni ning arvab, et mees tahab temaga abielluda vaid selle pärast. Beth ei suuda Nickiga abielluda ja jookseb minema. Nick jookseb talle järgi ja kui Beth on talle ära seletanud milles asi, tuleb välja, et Nick polnud kunagi armuloitsu all, sest mees polnudki žetooni purskkaevu visanud.

Mulle meeldis filmi sisu, aga see oli ära rikutud liiga absurdsete naljadega. Nt oli Nick nii kohmakas, et kõndis tävaval vastu posti.

"Killerid" / "Killers" (2010)

Vaatasin seda filmi Katherine Heigli pärast, kes on mu lemmiknäitleja. Meespeaosatäitja on Ashton Kutcher 
Tegemist on action-komöödiaga.
Jen, kes toibub lahkuminekust, ja Spencer, valitsuse palgamõrvar, tutvuvad Prantsusmaal. Nad armuvad ning abielluvad ja hakkavad elama toredas äärelinnas. Spencer ei räägigi Jenile, et ta oli palgamõrvar. Peale kolme aastat kooselu saab Spencer teada, et tema eest on välja pandud peaaraha. Seni sõpradeks ja naabriteks peetud inimesed tahavad nüüd Spencerit tappa. Paari ootab ees pöörane põgenemine. ...

"Esimene kord" / "The First Time" (2012)

Romantiline komöödia, mis räägib kahe gümnaasiumiõpilase Dave'i (Dylan O'Brien) ja Aubrey' (Britt Robertson) suhtest. Kuigi Dave'i senine unistuste tüdruk on olnud Jane (Victoria Justice) ja Aubrey' poisssõber on kolledžiõpilane avastavad noored peagi, et nad saavad omavahel vabalt rääkida.
Nende "esimene kord" aga on katastroofiline ja see tundubki olevat nende suhte lõpp. Õnneks saavad nad aru, et seks pole kõige tähtsam ja lõpetavad õnnelikult koos.

"21" (2008)

Ben (Jim Sturgess) on häbelik ent geniaalne matemaatika tudeng M.I.T.-s (Massachusettsi Tehnoloogiainstittuudis). Matemaatika professor Micky Rosa (Kevin Spacey) märkab tema taibukust ja tahab poissi enda juhitavasse tiimi. Selle grupi liikmed loevad kaarte ja käivad nädalavahetusteti Las Vegase kasiinodes Blackjacki laudu pettes miljoneid dollareid võitmas.
Ben on nõus ainult selle pärast, et tal on vaja Harvardisse sisse saamiseks teatud summa raha koguda. Kuid ta muutub ahneks ja kuigu tal on ammu vajalik summa koos käib ta siiski Las Vegases edasi.
Neid hakatakse kahtlutama ja tekivad tülid. 
Ben jääb kogu oma rahast ilma ja läheb sõpradega tülli.
Lõpuks suudavad mategeeniused oma õpetaja ülekavaldada.

„Marley ja mina“ / „Marley and Me“ (2008)

            „Marley ja mina“ on 2008 aasta Ameerika komöödia-draama film. Režissööriks on David Frankel. Film on tehtud samanimelisel memuaaril.

            Varsti peale abiellumist otsustavad John ja Jenny Grogan (Owen Wilson ja Jennifer Aniston) kolida külmast Michiganist sooja Lõuna Floridasse, kus nad saavad mõlemad tööd ajalehes. Varsti võtavad nad endale koera kelle nimeks saab Marley (Bob Marley järgi). Varsti nad saavad teada kui kasvatamatu ta on ning nad viivad Marley koera treeneri juurde. Kuid Marley ei allu treeneri käskudele ning ta visatakse koolituselt välja. Film räägib nende Johni ja Jenny elust ning ka Marleyst.

            Soovitan väga seda filmi. Südamlik ja armas film. Samuti on ka film väga reaalne. Näitlejad ei pinguta üle ja see on ilus film nende pere elust ja nende „maailma halvimast koerast“. 

"Läbisaamise kunst"/"Äraelamise kunst" / "The Art of Getting By" (2011)

Hipsterlik kurb, aga romantiline noortekas.

George (Freddie Highmore) on verider nohik, kes ei tee ära ühtegi kodust ülesannet ning üleüldse teeb nii vähe kui võimalik. Ta hakkab meeldima ilusale ja temast palju populaarsemale tüdrukule Sallyle (Emma Roberts), kes võtab teda kaasa pidudele. Ja kuigi ilmselgelt on nad üksteisesse armunud ei taha Sally Georgiga suhet.
George on hea kunstnik, kuid ta ei tea mida joonistada. Dustin (Michael Angarano) on juba ülikooli lõpetanud kunstnik, kes hakkab Georgi mentoriks.

Georgi ellu tuleb palju draamat. Muuhulgas peab ta tegema ära terve aasta kodused ülesanded, kui ta tahab kooli lõpetada. Ma ei saanud ühest asjast täpselt aru - kooli direktor oli Georgi vastu miskipärast nii sõbralik ja aitas teda nii kuidas sai, kuigu poiss oli laisk ja ükskõikne.

Lõpuks saab George ikkagi kooli lõpetatud ja Sally valib ka Dustini asemel tema. 

„Raudmees 2“ / „Iron Man 2“ (2010)

Järg edukale „Raudmehe“ esimesele osale. Režissöör ka seekord Jon Favreau.

            Tony Stark on avaldanud oma identideedi Raudmehena. USA tahab temalt konfiskeerida raudrüüd, kuid Stark keeldub sellest, kuna temaarvates võrduks see näiteks prostitutsiooniga. Raudrüü on sama mis Stark ja ilma selleta teda ei oleks. Samal ajal kui Stark võitleb USA-ga arendab välja Ivan Vanko Venemaal (Mickey Rourke) peaaegu sama tehnoloogia mis Stark ning tahab teda hävitada.

            Teine osa on sama tempokas ja huvitav kui esimene. Film on piisavalt tempokas ja ei hakka venima kuna film kestab nats üle kahe tunni. Effektid on samuti ka selles filmis head. "Raudmees 3" esilinastub Eesti kinodes 26. aprillil.

„Raudmees“ / „Iron Man“ (2008)

            „Raudmees“ on 2008 aasta Ameerika kangelas film mis põhineb Marvel Comics’i karakteril Raudmees. Filmi režissööriks on Jon Favreau.

            Peategelaseks on playboy ja geenius Tony Stark ( Rober Downey Jr.) kes pärib oma isalt Stark’i tööstus, mis toodab relvi. Tony läheb Afganistani uut raketti tutvustama, kuid ta vangistatakse ja tema rindu pannakse elektromagnet. Stark ehitab valmis endale raudrüü ja põgeneb sealt. Tagasi koju tulles ta täiustab oma ülikonda veel ja temast saab Radumees.

            Minu arvates on see hea film ning Robert Downey Jr sobib Raudmehe rolli suurepäraselt. Ta oskab Starki ülbet olekut väga hästi välja mängida. Väga head on ka video efektid.

„Õnneteraapia“ / „Silver Linings Playbook“ (2012)

„Õnneteraapia“ on 2012 aasta Ameerika romantiline komöödia-draama. Režissööriks on David O. Russell. Filmi stsenaarium on pärit  Matthew Quick’i raamatust „Silver Linings Playbook“

            Filmi üheks peategelaseks on Pat Solitano (Bradley Cooper), kellel on bipolaarne häire. Ta saab välja psühhiaatria haiglast ja kolib oma vanemate juurde (Robert De Niro ja Jacki Weaver). Ta on veendunud otsuses, et saada oma naine tagasi siis on ta nõus olemama sõbraks Tiffany Maxwell’ile (Jennifer Lawrence), et too ta kirjad ta naisele viiks. Tiffany on nõus ainult ühel tingimusel kui Pat hakkab ta tantsupartneriks ja osaleb temaga tantsuvõistlusel. Pat on nõus ja hakkab pikk teekond võistluseni mille käigus tekivad neil üksteise vastu ootamatud tunded.

            Film on saanud kriitikute poolt väga kõrged hinnangud. Mulle meeldis see film kuna see erineb vägagi tavalistest romantilistest komöödiatest. Samuti on ka näitlejate valik väga hea.

"Abielu Vegase moodi"/ "What happens in Vegas" (2008)

Kaks võõrast (Cameron Diaz ja Ashton Kutcher) ärkavad Las Vegase hotellitoas, avastades, et metsik pidutsemine lõppes öösel abiellumisega! Kuigi mõlemal on kindel plaan liit koheselt tühistada, võidab üks vahetult enne lahkumist teise 25-sendisega mänguautomaadist tohutu summa. See käivitab tõelise sõja, mille mõlemad osapooled mõtlevad välja üha uusi kavalusi, kuidas 3 miljonit dollarit endale saada. Seejuures ei pane kumbki tähele, et vastane samm-sammult üha vähem ebameeldivaks muutub…

"Liblikaefekt"/ The butterfly effect" (2004)

Evan Treborn (Ashton Kutcher) on väikelinnas kasvanud poiss, kes lapsepõlves koges pidevalt lühiajalisi mälukaotusi. Tema sõbrad ning ema neid uskuda ei tahtnud, sest alati, kui ta mälu kadus, juhtus midagi halba. Arsti soovitusel hakkas ta sellest vabanemiseks päevikut pidama ning ajapikku mäluaugud kadusid.

Suureks saades avastab ta aga viisi, kuidas neid uuesti mäletada ning ka kuidas neid muuta. Kuid muutes minevikku muutub ka olevik ...

Selle filmi jaoks on sõnad üleliigsed, lihtsalt liiga suurepärane !

"Võtaks vabalt" /"No strings attached" (2011)

Adam (Ashton Kutcher) ja Emma (Natalie Portman) on olnud sõbrad juba aastaid, kui ühel heal hommikul algab nende kahe vahel täiesti ootamatult tormiline suhe. Mõlemad tahavad, et suhe oleks puhtalt füüsiline, kuid ei kulu palju aega, kuni mõlemad mõistavad, et tahaks siismi midagi enamat.
"Võtaks vabalt" oli minu arvates  hea film- naljakas ja romantiline. 

"Ahvide planeedi sünd"/ "Rise of the planet of the apes" (2011)

Filmi tegevus toimub kaasaegses San Francisco linnas, kus noor teadlane testib ahvide peal uut Alzheimersi ravimit,kuid ilmneb ka kõrvalefekt - nimelt suurendab see märgatavalt intelligentsi, mis teeb süütutest ahvidest midagi hoopiski ohtlikumat. Kõik on korras, kuni  üks ahvidest, Ceasar, hakkab arenema meeletul kiirusel, mistõttu võtab teadlane looma enda koju, et teda kurjade arstide eest kaitsta.
Vaid üks tegu, mis tehakse nii kaastundest kui ka ülbusest, viib ennenägematu sõjani ning ahvide planeedi sünnini.
Kuigi ma ei olnud näinud filmi esimest osa, tekitas "Ahvide planeedi sünd" kirjeldamtud emotsioonid. See, kuidas kõik võib vaid üheainsa hetkega lõpmatuseni muutuda ja mida üks pealtnäha tagasihoidlik ja süütu ravim ja selle katsetamine tuua võib, on lihtsalt uskumatu. Kui te olete draama/märuli/seikluse/ulme fänn, siis on see film just teile!

"Lõppvaatus"/ "The prestige" (2006)

19. sajandi lõpus kohtuvad Londonis kaks tõusuteel olevat mustkunstnikku Robert Angier ja Alfred Borden (Hugh Jackman & Christian Bale) esimest korda üksteisega. Nende sõbralikult alanud võistlus muutub peagi kibestunud rivaalitsemisest kantud lahinguks, mis seab ohtu ka kõik nende läheduses olijad.
Kuna mind on mustkunst ka varem köitnud, siis läks see film mulle eriti peale. Samuti oli filmis suudetud luua mõnusalt sünge atmosfäär ja see pingeliselt üles ehitatud. Süžee käigud olid väga head. Loomulikult ei saa mainimata jätta ka suurepärast näitlejatööd. Film oli ka veidi vägivaldne ja karm, kuid see ei muuda mu arvamust. Kõige enam meeldis mulle filmi lõpp, need lõpulased; see oli.. super

"Õnnelik" / "The Lucky One" (2012)

2012 aasta romantilis-draama film, mille režissööriks on Scott Hicks. Film on tehtud Nicholas Sparksi novelli põhjal millel on sama nimi mis filmil.

            Logan Thibault (Zac Efron) on USA jalaväelane, kes jääb ellu tänu salapärase naise fotole. Logan naaseb tagasi Coloradosse, et elada koos õe ja tema perega kes on vaadanud tema koera Zeusi järele. Tal on raske peale läbielatud sündmusi kodus olla ja arvab, et parim otsus on sealt lahkuda. Ta lahkub, et leida see naine fotolt. Ta kõnnib jala koos oma koeraga Louisianasse, kus ta küsitleb inimesi, et teada saada fotol olev naine. Lõpuks tunneb keegi naise ära ja Logan leiab ta. Kui ta kohtab naist, Beth Clayton (Taylor Schilling), siis on tal talle raske seletada miks ta on seal ja Beth arvab, et ta tuli töökuulutuse peale. Beth ei taha teda palgata aga tema vanaema Ellie ( Blythe Danner) palkab ta.

            Hea armastus film, mis näitab et armastus suudab ületada kõik takistused mis neile ette jääb. Märkimisväärne on ka ümbrus ja loodus kus see filmitud on. Film nomineeris üheksale auhinnale millest neli võitis. 

"Rohelise tänava huligaanid"/ "Green street hooligans" (2005)

Matt (Elijah Wood) visatakse Harvardi eliitülikoolist välja, kui tema asjade hulgast leitakse kokaiini, mistõttu sai ta toakaaslaselt 10 000 dollarit nö "kahjutasu." Parema valiku puudumisel läheb noormees oma õe Shannoni juurde Inglismaale. Seal kohtub ta Pete'ga, kes tutvustab talle Westham United FC jalgpallimeeskonna fänne, "Green Street Elite" gruppi. Sellega avatakse Mattile värav maailma, kus brutaalsuse ja kompromissituse kõrval valitseb ka ennekogematu sõprusside.

Enne filmi vaatamist olin ma selles üsnagi skeptiline, kuid juba alates esimestest minutitest ma sain aru, et kõik kahtlused olid asjatud, sest see film oli tõesti suurepärane. "Green street hooligans" sisaldab küll väga palju vägivalda, verd ja jõhkraid stseene, kuid ometigi ei suuda kordagi mõelda selle filmi pausi peale panemisele. 

Filmil on ka mitu iva: 

• Ebaseaduslik eluviis viib alati sõprade kaotuseni 
• "Memmepojast" ei saa meest, kui ta pole võimeline end verbaalselt ja füüsiliselt kaitsma
• Omaenese lapse tapmine viib hullumiseni (kes filmi näinud, see teab)

Lühidalt öeldes on filmi põhisõnum siiski: Vägivald ei ole lahendus. 

„Tuhat sõna“ / „A Thousand Words“ (2012)

„Tuhat sõna“ on 2012 aasta komöödia-draama film, mille režissööriks on Brian Robbins. Film avaldati kinodes neli aastat hiljem peale filmimist.

            Peategelaseks on Jack McCall (Eddie Murphy), kes töötab raamatu agendina. Kui ta suudab enese-abi gurult Dr Sinjalt (Cliff Curtis) saada lepingu tema raamatu avaldamiseks siis sel ööl ilmub ootamatult Jacki aeda maagiline Bondhi puu, millel on tuhat lehte. Jack ja Sinja avastavad, et igakord kui Jack midagi ütleb kukub puult maha üks leht. Jack ja puu olid üheks saanud. Kõik mida puu tundis oli ka Jackil tunda. Näiteks kui ta üritas puud maha raiduda sai ka Jack tunda kirve lööki. Jack peab nüüd hoolikalt valima oma sõnu, kuna kui puul pole enam lehti siis ta sureb koos puuga. Tema pereelu on kokku varisemas ja ta küsib abi Sinjalt kuidas lõpetada needus. Ainuke lahendus on, et ta peab rahu leidma kõikidesse oma inimsuhetesse.

            Tavaliselt olen harjunud nägema Eddie Murphyt komöödiates, kuid selles filmis on ka draama žanrit. Filmi kriitikute poolt ei ole film saanud häid arvustusi, kuid minu arvates on see hea film millel on väärt sõnum. 

„See on 40“ / „This is 40“ (2012)

"See on 40" on 2012. aasta Ameerika komöödiafilm. See on kirjutatud Judd Apatow poolt, kes filmi tegemisel on olnud ka kaas-lavastaja. Filmimine toimus 2011. aastal, kuid film esilinastus Põhja-Ameerikas 2012. aasta 21.detsembril.

Filmi levitab Universal Pictures ning see on lavastatud ja filmitud Apatow firma poolt - Apatow Productions.

"See on 40" sai positiivset ja negatiivset tagasisidet kriitikute poolt, kes kiitsid selle filmi näitlemist, näitlejaid ning samamoodi ka komöödilisi momente ja perspektiivseid stseene, aga kritiseerisid filmi liigset pikkust ja vahepealset mõtte puudumist.

Film algab stseeniga, kus Debbie (Leslie Mann) ja Pete (Paul Rudd), keda esmakordselt nähti filmis "Kõht ette", on vahekorras Debbie 40. sünnipäeva puhul. Seejärel Pete avaldab, et ta võttis viagrat, mille ta oli saanud oma sõbra Barry (Rob Smigel) käest, enne kui nad alustasid ning selle peale Debbie vihastab ja nad lõpetavad. Debbie on pahane, et ta on 40, kuid eirab seda fakti siiski.

„Saatuse büroo“ / „The Adjustment Bureau“ (2011)

„The Adjustment Bureau“ on Ameerika romantiline action märulifilm, mille režissööriks on George Nolfi. Film räägib kongressiliikmest David Norrisest (Matt Damon), kes oma kõne harjutamise ajal kohtub balleti tantsija Elise Sellas’ega (Emily Blunt).  Neiu inspireerib teda ja David muudab oma kõne nii, et see muudab ta senatisse kandideerimisel rahva lemmikuks. Kuid see ei meeldi neile, kes on tööl Adjustment Bureau’s. Nemad on isikud kes määravad inimeste saatuse ja nende teod. Davidile ja Elisele saab osaks pikk teekond selleks, et nad saaksid olla koos ja õnnelikud.

Minu arvates on see hea film ning tempokas ja vaadates ei hakka igav. Filmikriitikud on seda filmi ka kõrgelt hinnanud. 

„Sisemuses“ / „À l'intérieur“ (2007)

„À l'intérieur“ on Prantsuse õudusfilm, mille režissööriks on Julien Maury ja Alexandre Bustillo. Film algab kaadriga, kus näidatakse beebit emakas ja ema hääl rahustab teda. Lapse ema Sarah (Allyson Paradis) satub autoõnnetusse, kus tema mees saab surma. Kuid hiljem jõuluõhtul tuleb tema uksetaha salapärane naine (Béatrice Dalle) küsides talt telefoni abi kutsumiseks. Sarah valetab, et ta mees magab ja ei taha, et teda segataks. Hiljem läheb Sarah magama ja tema magamistuppa ilmub naine kes oli tal ennem uksetaga käinud. Naine pussitab Sarah’t kääridega kõhtu ja sellele järgneb sündmuste ahel elu ja surma peale.  

Film ei ole mõeldud nõrganärvilistele, kuna seal on väga palju verd ja jubedusi. Soovitan kõigile õudusfilmide huvilistele, sest see on vägagi närvikõditav film. 

"127 tundi"/ "127 hours" (2010)

Aastal 2003 juhtus Aron Ralstoniga Blue John Canyonis Utah's mägironimise käigus õnnetus, mille käigus murdus paigast kivirahn ja lukustas mehe käe enese ja kalju vahele. Surmalõksu jäänud Ralstoni kõik katsed end vabastada ebaõnnestusid. Viis päeva isoleerituse, dehüdratsiooni ja nälja käes vaevlenud Aron oli kindel, et sureb seal, kuid viimane püüe enda elu päästa viis vaimusegaduses mehe oma käe amputeerimiseni. 
"127 tundi" on tema lugu.
Vaatasin seda filmi teist korda, esimene kord sattusin vaimustusse, teine kord mitte nii väga.. Ootasin ja lootsin enamat, aga mis vallas täpsemalt seda enamat vaja oli, on praegu raske öelda. Eks enamus miinuspunkte langevad Franco tegelaskuju laiali hargnemise kanti. See lihtsalt ei suutnud minus äratada piisavas koguses emotsioone, mis olid esimene kord. 
Aga samal ajal kiidaks taevani kaameratööd, montaaži, helikujundust, pingeliselt ülesehitatud stseene, muusika valikut, mis mõneti sobis suurepäraselt ja mõneti ei sobinud ka, aga suuremas osas tabas märki. 
Franco parim roll kindlasti. Ei kahtlegi. Tema väsinud silmad, kuiv suu, närvilised hetked - kõik see töötas efektivselt. Kuid samas jäi filmist pigem meelelahutuslik mulje kui püüe ekstreemse olukorra näitel elutahet demonstreerida.

"Teekond mälestustesse"/ " A walk to remember"(2002)

Kui kaasõpilane pealtnäha süütu nalja tõttu haiglasse satub, ähvardab Landon Carterit (Shane West) koolist väljaviskamine. Karistuseks peab Landon tegema ühiskondlikku tööd, mille hulka kuulub ka kooli kevadnäidendis esinemine. Kuna noormees näidelda ei oska, küsib ta abi omaette hoidvalt Jamie Sullivanilt (Mandy Moore), linnakese preestri tütrelt. Neiu lubab Landonit aidata juhul, kui poiss tõotab temasse mitte armuda. Ajapikku muutub nende suhe tõsisemaks ning endalegi ootamatult on Landon armunud. Jamiel on aga saladus, mida ta pole valmis veel poisiga jagama..

See on lugu armastusest, mis ületab isegi surma kõikehõlmava piiri.

Filmil on tohutult hea "story " , mis kohe haarab kaasa. Ehtne näide sellest, et elus ei ole kõik nii lilleline ja tore kui pealtnäha paistab. Filmi lõpp on üleütlemata kurb, mis tõi isegi minul, kes eriti emotsionaalseks ei muutu, pisara silmanurka. 

"1+1"/ "The Intouchables" (2012)

See on südantsoendav lugu rikkast, halvatud riskiarmastajast (Francois Cluzet), kelle maailm pööratakse pea peale, kui ta palkab enda hooldajaks noore, elurõõmsa, mustanahalise, moslemist eksvangi (Omar Sy). Kahe mehe koostööst saab alguse sõprus, mis ületab kõik sotsiaalsed, varalised ja muud barjäärid, mis nende vahel on.

Minu arvamus: Lihtne lugu, lihtsad tegelased ja veelgi lihtsam moraal, kuid kõik töötab erakordselt hästi. Tegelased on usutavad, nende minevik ja olevik käega katsutav ning nende elus toimuv reaalsena mõjuv. Näitlejad on suurepärased ja huumor veelgi parem. Situatsioonid, keskne pinge ja kahe peategelase vaheline suhe on ehe ja värske. Film on küll pisut lapsemeelne, kuid võidab südant oma paratamatu sarmiga. 
pisarateni naljakas ja pisarateni kurb, väga hea film !
Käesolevast filmist on saanud tänaseks ülemaailmne fenomen. 52% küsitletud prantslastest nimetas selle eelmise aasta kultuurisündmuseks number üks ning märtsikuus sai sellest kõigi aegade edukaim mitteingliskeelne linateos terves maailmas. 

"(500) päeva armastust"/ "(500) days of Summer" (2009)

Filmi inglisekeelne pealkiri on (500) Days of Summer. Enne filmi vaatmaist arvasin ma, et eestikeelne pealkiri peaks siis olema 500 päeva suve, aga juba alguses tuleb välja, et tüdruku, kellesse peategelane Tom armub, nimi on Summer.

Mind häiris filmi ülesehitus: alguses on hoopis lõpp ja siis hakkas Tom nagu jutustama lugu, endast ja Summerist, oma õele ja sõpradele. Ja vahepeal on veel imelikke ajas edasi ja tagasi hüppeid.
Sammuti, terve filmi jooksul olin kindel, et kuigi nende suhe pole täisulik, lõpetavad nad ikka õnnelikult koos. Aga film lõppes hoopis teisiti kui lootsin ja mulle see ei meeldinud.

Kõige absurdsem koht on siis, kui Tom on üliheas tujus (peale Summeriga magamist) ja kõik inimesed, kes talle tänaval vastu tulevad õnnitlevad teda. Ta hakkab tantsima ja inimesed tema ümber hakkavad ka. See oleks olnud nagu muusikal.

Mulle meeldib, et kõigil naistel on nii ilusad kleidid. 
Ja Joseph Gordon-Levitt ja Zooey Deschanel on nii armsad koos.

"Sydney White" (2007)

See romantiline komöödia räägib tüdrukust nimega (üllatus, üllatus) Sydney White, kes läheb kolledžisse/ülikooli ning peaks seal hakkma sama naiskorporatsiooni liikmeks, kuhu tema emagi oli kuulunud. Kahjuks või õnneks aga ei sobi ta nende rikkuritest blondide tibide juurde.
Kui Sydney osutub ainukeseks uutest tüdrukutest, keda korporatsiooni vastu ei võeta, on ta väga löödud. Aga siis võtavad ta enda juurde kooli seitse kõige suuremat nohikut. Nohikute maja kutsutakse Vortex-iks (keeris) ja kaks tähtsamat korporatsiooni, kes moodustavad ka üliõpilasesinduse, plaanivad selle asemele endale luksusliku puhkekeskuse ehitada. Selle takistamiseks veenab Sydney nohikuid kandideerima õpilasesindusse ja see poleks ju muinasjutt kui nad ei võidaks. 
Muidugi on filmis ka poiss, kellele Sydney meeldib ja kes meeldib Sydneyle, ja HAPPY END!!!

Film on meelelahutuslik aga ka õpetlik. Arvan, et põhisõnum on: "Ole see, kes sa oled!" ja ehk ka: "Kõik ilusad tüdrukud ei ole rumalad." :)

Visa hing: "Hea päev, et surra"/ "A good day to die hard" (2012)

John McClane ( Bruce Willis) on endine politseinik kes on üle elanud mitmeid erinevaid terroristide rünnakuid ja need peaaegu üksinda ka peatanud. Vanas eas otsib ta ülesse oma poja, et taaskord kokku saada, kuid avastab, et pojal John McClane Jr. (Courtney) on pahandused kaelas Venemaal Moskvas. Isa sõidab Venemaale, et poega näha ja võimalusel ka aidata, kuid kohutmaja on piiratud vihaste inimeste poolt. Juunior viiakse samasse saali seoses kõrge profiiliga juhtumiga ja mehega Komarov (Koch). Ennem kui kohus jõuab alata toimub äkiline ja vägivaldne rünnak kohtumaja vastu eesmärgiga surmata kõik seal saalis, et Komarov ei saaks anda võimudele faili, mis pidavat sisaldama palju ohtlikku informatsiooni kõrgel kohal asuva bossi mineviku ja tegevuste kohta. Nende üllatuseks on saalist kadunud nii Komarov kui Juunior, mis käivitab terve filmi kestva tulise märuli ja tagaajamise, kuhu sekkub ka vanameister ise, päästes Moskvale ja Venemaale lahti põrgu.
Plahvatuslik action-film „Visa hing: Hea päev, et surra“ on juba viies peatükk saagast, mis algas 25 aastat tagasi.
Kuigi ma ei ole kunagi olnud "Visa hinge" seeria tulihingeline austaja, andis see viies film mulle tõsiselt hea filmielamuse. Seda filmi vaadates ei pidanud ma pettuma. Ma sain, mida ma näha lootsin- märulit.

"Vabastatud Django"/ "Django unchained" (2012)

Filmi tegevustik toimub Ameerika lõunaosariikides, 2 aastat enne kodusõja algust. Oscari-võitja Jamie Foxx kehastab orja Djangot, kelle karm minevik eelmise omaniku omanduses viib ta kokku pearahaküti dt King Schultziga. Schultz ajab mõrtsukatest Brittle'i-vennaste jälgi ja vaevatasu kättesaamiseks vajab ta justnimelt Django abi. Tavatute meetoditega saab Schultz Django endale tingimusel, et vabastab viimase Brittle'i-vendade tabamisel- olgu siis elusalt või surnult. 

Film oli minu arvates super, näitlejad ja filmimuusika oli samuti tasemel. Huumor ja action olid omavahel loominguliselt põimunud. Film oli pikk, 2.45 tundi, kuid vahepeal igav ei hakanud. 

Kääbik: "Ootamatu teekond"/ The Hobbit: "An Unexpected Journey" (2012)

Antud linateose näol on tegemist nimitegelase Bilbo Bagginsi seiklusega, kes asub eepilisele rännakule, et päästa päkapikkude kuningriik Erebor hirmuäratava draakoni Smaugi küüsist. Võlur Gandalf ilmub ootamatult Bilbo juurde, kes liitub seejärel 13 päkapikuga, mida juhib legendaarne sõdalane Thorin Oakenshield. Teekonnal tuleb neil läbida ohtlikke alasid, mis kubisevad goblinitest, orkidest, wargidest hiigelämblikest ja nõidadest. Kuigi eesmärk ootab neid idas ning Üksildase Mäe kõnnumaadel, siis kõigepealt tuleb neil põgeneda goblinite tunnelitest, kus Bilbo kohtab olendit, kes muudab tema elu igaveseks... See on Gollum.
Jäänud üksi koos Gollumiga maa-aluse järve kaldale, avastab pahaaimamatu Bilbo Baggins endas kavaluse ja julguse, mis üllatab teda ennastki. Kuid lisaks saab ta enda kätte Gollumi kalli sõrmuse, mis peidab endas tohutut jõudu... See on lihtne kuldsõrmus, mis on seotud kogu Keskmaa saatusega, millest Bilbol pole aimugi.Film on esimestest kaadridest alates üsna eepiline. Iseseisva teosena on seda raske võtta, nii sisult kui ka vormilt kattub see Jacksoni "Sõrmuste isanda" triloogiaga, mistõttu on "Kääbikul" vähe uut pakkuda. 
"Ootamatu teekonna" suurim probleem on meeldejäävate karakterite puudus. Naistegelasi pole üldse, ainult Galadriel vilksatab korraks. Arvutis modelleeritud tegelased jätavad isikupärasema mulje kui näitlejad, mis pole mängufilmi puhul just kiiduväärt. 

"Hüppaja"/ "Jumper" (2008)

David Rice on nautinud kogu elu täielikku vabadust. Soovi korral võib ta teleporteeruda ükskõik millisesse paika maailmas, Rooma Colosseumi varemetest Kairo püramiidide juurde, süüa õhtust Pariisis, magustoitu aga juba Tokios. Suur on tema üllatus, kui ta kohtab esmakordselt Griffinit, kes omab samasuguseid võimeid. David saab teada, et tänu oma geneetilisele anomaaliale on ta üks nn. Hüppajatest, kes on kõik sattunud surmaohtu tänu salaorganisatsioonile, mille liikmed on andnud vande tappa viimne kui üks neist. Algab tagaajamine, mis viib ümber maailma ning mille käigus saab Davidist võti võitluses, mis on kestnud läbi ajastute.

Tänu peategelaste võimele oli filmi sündmustik vaheldusrikas ning eriefektid ka kõige halvemad ei olnud, vähemalt hüppamishetked olid suhteliselt hästi välja tulnud, kuid nii tegelased kui ka nende teguviisid olid minu jaoks mittemidagiütlevad ja natuke absurdsed. Mainimisväärt on ka fakt, et "Jumperis" ei olnud kordagi kasutatud tulirelvi.  Film oli kohati tuim, kuid sellegipoolest piisavalt hea, et seda meie blogis mainida. 

"Imeline ämblikmees"/ "Amazing Spider-Man" (2012)

The Amazing Spider-Man on lugu tõrjutud õpilasest Peter Parkerist, kelle vanemad hülgasid juba poisipõlves ning jätsid onu Beni ja tädi May kasvatada. Nagu teismelised ikka, üritab ka Peter aru saada, kes ta on ja kuidas on temast saanud selline inimene, nagu praegu. Peter püüab suhteid siluda oma esimese kooliarmastuse Gwen Stacyga, kuid elu pole lihtne ja neid ootavad ees takistused armastuses, probleemid pühendumise ja saladustega. Peter avastab salapärase kohvri, mis kuulus tema isale, ning hakkab oma vanemate kadumist uurima. Juhtlõngad viivad ta otse Oscorpi, tema isa endise partneri dr Curt Connorsi laborini. Tänu Peteri suurele uudishimule saab ta laboris ämbliku käest hammustada, peale mida ilmnevad tal enneolematud võimed. Peter peab tegema elumuutvaid valikuid ja kasutab oma selleks võimeid, mis teevad temast tulevikus kangelase.

Film sarnanes küllaltki palju eelmiste Spider-Mani filmidega, kuid oli sellegipoolest nauditav ja huvitav vaadata. Actionit leidus piisavalt, mis ongi Spider-Mani filmide võtmeks. 

"Major Payne" (1995)

Kaasahaarav komöödia Major Payne'ist,  keda on tabanud tõsine tragöödia - merejalavägi, mida mees on andunult pikki aastaid teeninud. Mehel pole aimugi, kuidas tsiviilisikuna elus hakkama saada, kuni tema ülemus majorile töökoha leiab - mees hakkab erakooli õpilasi kadettideks vormima, kasutades väljaõppeks talle omaselt ebatavalisi meetodeid. Lisaks kirju seltskonna koolitamisele hakkab paadunud sõjardi süda kiiremini põksuma, kui ta kohtub võluva õpetaja Emilyga. 

Film pärineb aastast 1995, kuid minu filmielamus seda vaadates oli suur. Filmis on naeru, kurbust, emotsioone, huumorit, tundeid- kõike, mida on vaja suurepäraseks filmielamuseks. 

"Australia" (2008)

Laiemas mõttes räägib "Austraalia" selle mandri lähiajaloost, probleemidest, mida 20. sajandi keskpaigas enam varjata või vältida ei õnnestunud. Segavereliste lapsi ehk aborigeenide ja valgete järeltulijaid oli Austraalias nii palju, et neid tuli "kõrvaldada". Lapsed isoleeriti eraldi saarele.
 "Austraalia" on selline mõnusa looga film, kus on parajalt aborigeenide pärandit - jutustajast peategelane ehk umbes kümneaastane poiss kannab edasi oma isaisade traditsioone, joostes ikka ja jälle vanaisaga ära ja "lauldes armsaid inimesi enda juurde".  Teisest küljest  on see  hollywoodilik mustvalge lugu heast ja halvast. Filmil on hea lõpp ja kui ei taha, ei tarvitse eriti kaasa mõelda ja pildi tagant midagi sügavat otsida. Armastusfilm, niisugune, kus kangelased trotsivad saatuselööke. Sellepärast võib-olla ebarealistlik, aga kurbilus! 
"Australia," see oli midagi enamat kui film .. See on selle maa ajalugu. 

"Vesi elevantidele"/ "Water for elephants" (2011)

"Vesi elevantidele" on 2011 aasta romantiline draama.

Film algab, kui peategelane Jacob Jankowski hüppab mööduva tsirkuserongi peale,ta siseneb võõrasse, paeluvasse ja ligitõmbavasse maailma, mis rändab päevast päeva ühest linnast teise läbi terve riigi. Jacob, kes õppis ülikoolis loomaarstiks, kuid jättis pärast vanemate surma õpingud sinnapaika vahetult enne diplomi saamist, asub hoolitsema tsirkuse loomade eest. Tema ellu astub ühel saatuslikul hetkel imekaunis Marlena, kes on aga abielus Augustiga, karismaatilise ent samas ettearvamatu loomataltsutajaga. Jacob, Marlena ja August kistakse saatuslikku armukolmnurka, millest keegi neist ei pääse ilma sügavate hingehaavadeta. Ja vahel tundub, et haavad ei pruugi jääda üksnes hingelisteks...

Filmi peategelasteks on "Videviku" saagast tuntud Robert Pattinson, Reese Witherspoon, Christoph Waltz. 

Film tekitas minus väga sügavad emotsioonid. Film oli kurb, kuid põnev. Soovitan kindlasti ! 

"Avatar" (2009)

Ma arvan, et tegelikult ei ole olemas enam inimest, kes seda meistriteost näinud ei oleks. Aga TV3 näitas seda hiljuti ja kuna mul DVD olemas meeldib seda aeg-ajalt uuesti vaadata. Tavaliselt mulle ulmekad ei meeldi, aga selles on piisavalt armastust ja ilusat loodust, mis teevad selle üheks mu lemmikfilmiks. Soundtrack on ka üli-ilus: Leona Lewis: I see you
Filmi kogupikkus on  155 min (2 tundi ja 35 minutit). Päris pikk film, aga kindlasti vaatamist väärt. Režissöör on James Cameron
Tuli välja 2009. aastal ja mina juba ootan teist osa, mis IMDb andmetel esilinastub 2015. aastal.
Peategelased on:
Jake Sully (Sam Worthington) - endine merejalaväelane, kes lahingu tagajärjel on ratastooli sattunud ja
Neytiri (Zoe Saldana) - Na'vi, sinine humanoid.
Kogu tegevus leiab aset kuul nimega Pandora, mis on koduks üle kolme meetri pikkadele, sabadega ja läikiva sinise nahaga na'videle, kuhu inimesed lähevad kaevama väärtuslikke mineraale.
Cameroni kuulsamad linateosed on kahtlemata "Titanic" ja "Avatar". Viimast vaadates hakkasin mõtlema sellest, et kui hea kujutlusvõime peab ikka ühel inimesel olema, et luua Avatari sugune film.